Korduvad küsimused

Ravimiuuringud on oluline etapp iga uue ravimi kasutusele jõudmises. Ühtlasin on see ühe ravimi valmimisprotsessis viimaseks ja kõige olulisemaks sammuks. Kliinilises uuringus soovib ravimifirma tõestada oma uue ravimolekuli tõhusust patsientidel, jälgides samaaegselt tähelepanelikult preparaadi ohutust. Sageli võrreldakse sellistes uuringutes uusi ravimeid kas mõne olemasoleva (nn. standardraviga) või platseeboga (mitte-aktiivne tablett/süstelahus). Ilma kliiniliste uuringuteta tänapäeval uusi ravimeid tervishoidu lisanduda ei saa.

Kliiniliste uuringute puhul on tegemist teadusuuringutega. Sageli saame selliste uuringutega lisaks uuele ravimile ka infot ravitava haiguse olemuse ja kulu kohta erinevates ravisituatsioonides. Seega uuringutes osaledes annavad inimesed olulise panuse konkreetse valdkonna teaduse arengusse.

Kliinilistes uuringutes osalemine võimaldab juurdepääsu uutele ravimeetoditele mõnikord aastaid enne kui see preparaat turule jõuab.

Uuringus osalejad on ka erialaspetsialisti põhjaliku jälgimise all, mis tõimub väljaspool haigekassa tavajärjekorda, tagades sageli parema juurdepääsu eriarstiabile.

Kõigil ravimitel esinevad kõrvaltoimed. Ka nendel mis ammu kasutuses ja leitavad kõigi meie koduapteekidest. Kuna kliinilistes uuringutes kasutatavaid ravimeid on saanud vaid piiratud hulk patsiente maailmas, ei pruugi haruldased kõrvaltoimed olla uurijale ega ravimi tootjale veel teada. Üheks uuringute eesmärgiks ongi registreerida kõik uue preparaadiga seostuvad ebasoovitavad toimed, mis võivad olla kerged (nagu süstekoha sügelus või puhitus ravimi võtmise päeval) kuni väga rasked (raske allergiline reaktsioon, vereloome nihked vt). Enamasti on enne uuringu alustamist sagedased kõrvaltoimed juba teada (info I ja II faasi uuringutest) ja nende osas Teid ka intensiivselt jälgitakse. Kui uuring nõuab lisaprotseduure, mida tavapraktikas Teie haiguse ravis ei kasutata, siis lisanduvad ka nende protseduuriga seotud ohud - näiteks röntgenkiirgus rindkere kompuutertomograafia puhul jne.

Nagu meditsiinis üldiselt, ei ole ka kliinilistes uuringutes garantiisid. Uuringumeeskond teeb endast kõik oleneva, et Teie osalus uuringus oleks ohutu ja võimalikult mugav. Ohtuse jälgimine on iga ravimiuuringu prioriteet. Oma panuse ohutuse tagamiseks annavad nii uuringuarst, vastutav uuringuarst kui uuringu sponsor (ravimifirma). Kõik ravimiuuringud on enne alustamist saanud inimuuringute eetikakomitee ja Ravimiameti loa. Teil on õigus näha vastavaid lubasid enne uuringu algust kui ka uuringu käigus. Kõik kliinilised uuringud põhinevad vabatahtlikuse printsiibil, mistõttu on Teil alati õigus uuringust keelduda või sellest välja astuda. Uuringust taganemine on lubatud ka peale kirjaliku nõusoleku allkirjastamist (s.t suvalisel hetkel kogu uuringu jooksul) ja ei vaja Teiepoolset põhjendust. Uuringu katkestamine ei mõjuta Teie haiguse edaspidist ravi erialaarsti poolt.

Uuringu käivitamise järgselt alustatakse patsientide kaasamisega uuringusse. Teid huvitavast uuringust teada saades, võtke ühendust uuringu eest vastutava arstiga või keskuse õega etteantud telefonil või emaili teel. Selle telefonikõne või emaili kaudu selgitatakse, kas Te võiksite sobida mõnda käimasolevasse uuringusse. Kui esialgse info alusel osutute sobivaks, pakutakse Teile aeg sõeluuringuks, mille käigus selgitatakse juba täpsemalt kas Te kõigile uuringuks vajalikele kriteeriumidele vastate. Sõeluuringu tulles saate täpselt küsida ka uuringus osalemise ohtude, võimalike kasude ja oma õiguste kohta ning allkirjastate kirjaliku nõusolekuvormi.